Elmar Kits sündis Tartus 1913. aastal müürsepa pojana ja suri ka Tartus 1972. aastal. Ta õppis mainekas Treffneri Gümnaasiumis ja pärast kooli ta jätkas õpinguid Pallase kunstikoolis Tartus. Kitse õpetajad olid tollase Eesti kõige tuntumad kunstnikud, näiteks Ado Vabbe ja Kaarel Liimand, kes tasus Kitse esimese semestri õppemaksu tema viletsuse tõttu. Kits tahtis õppida ka välismaal, aga tal õnnestus ainult üks kord 1938. aastal ekskursioonil käia Helsingis prantsuse uuema kunsti näitusel, mis Kitse eriti mõjutas. Pärast õpinguid Kits töötas joonistusõpetajana 1944-1944 ja õppejõuna Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Alates 1949. aastast Kits tegutses vabakunstnikuna. Talle oli hiljemini antud Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus ja tal ei olnud suuremaid konflikte võimukandjatega, sest ta oli paindlik. Stalini ajal Kitse süüdistati mõnikord formalismis ja individualismis, ja ükskord tema näitus suleti selle abstraktsuse tõttu. Kitse andekus oli ometi vaieldamatu ja isegi tema poliitilised maalid olid kõrgetasemelised, näiteks Estonia teatri kuppelvõlvi monumentaalmaalid (1947) ja “V.I. Lenin” 1970. aastal.
Kits on sellepärast põnev kunstnik, et tema looming on eriti varieeruv. Ta maalis monumentaalmaale, portreid, linnapilte ja maastikumaale nii realistlikult kui abstraktsel moel. Kitse oluline küsimus oli, kuidas valgus levib ruumis või maastikus. Kitse värvimaailm on valgusküllane ja mitmekihiline ja ta leidis uusi valguselamusi Armeeniasta, Kesk-Aasiast ja Vene Karjalast. Eriti ta armastas Eestis Viljandimaa (Uus-Suislepa) ja Tartu maastikke. Kits hakkas looduses vastu päikest maalima, mis tegi värvid eredamaks ja varjud väiksemaks. All olev “Suislepa motiiv” (1943) on oivaliselt rakendatud: mets on kuvatud vastu valgustust, pilt kujutab topeltmaailma, kus ülemine osa metsatukaga peegeldab tõelist maailma ja selle peegeldus on näha veepinnal. Nii sünnib kolmas dimensioon, mis on unenäoline ja metafüüsiline.
 |
| Pilt: https://kunilaart.ee/en/painting/suislepa-motif/ |
Kitse maal “Viiuldaja” (1943) on mitmepalgeline teos. Pildil on Kitse viiuliõpetaja Evald Turgan oma abikaasa Esteriga. Nende saatus oli vapustav: Evald reedeti, sest tal oli nagu irooniline ja vastaline suhtumine Nõukogude liitu ja tema oli lisaks sellele kuulunud Omakaitsesse. Turgan mõistetati kaheksaks aastaks Magadanisse ja tema abikaasa Ester saadeti Eestist Vorkutasse, kus ta leidis endale uue elukaaslase. Ma arvan, et Kits on saanud hästi aru Turganide abieludünaamikast, niivõrd kummaline on maali atmosfäär. Aknatagune maailm on külma sinine, aga elutoa maailm on soe punane, must ja pruun. Esteril on seljas hommikumantel, aga Evaldil frakk. Evald seisab seljaga sinnapoole ja Ester istub viinitoolis ja on millegipärast kurb. Õhus on pinget, aga maal on meistritöö.
 |
| Pilt: https://tartmus.ee/toode/postkaart-elmar-kits-viiuldaja/ |
Teine tähtis Kitse pilt on “Pealelõunal” (1944), kus kunstniku pere õhtupoolikul veedab aega terrassil. Mai Levin kirjutab, et “Pealelõunal…on rafineeritumaid töid E. Kitse loomingus niihästi pastele koloriidi kui ta täpsuse elegantsi poolest, millega iga detail on paika pandud (Kaks kuldlõiget!).” Pildi tagaplaanil on Tartu linn ja pilt on jälle maalitud vastu päikest. Kunstniku abikaasa on stiilselt riietunud ja abikaasad vaatavad linna. Ilusast päevast hoolimata on pildi õhkkond salapärane: kas abikaasad vaatavad minevikusse ja tütar tulevikusse? Kas tulevik on punane või sinine? Sest see pilt maaliti 1944. aastal, see tähendab, et tagaplaanil paistavad Tartu kirikute varemed: Pauluse kirik ilma tornikiivrita ja Maarja kiriku torn, mis hiljemini purustati (ja nüüd jälle see on püstitatud). Vasakul on Jaani kiriku torn. Pilti vaade avaneb Tähtverest, kus Kits elas.
 |
| Pilt: https://www.flickr.com/photos/51810255@N07/5295922201 |
Kitse Tartu pildid on põnevad ja neis leidub Tartu enne sõja, Tartu sõja ajal ja linna taastamine. “Linna õhtul” (1940) on pilt Küüni tänavalt enne Tartu pommitamist. Õhtune atmosfäär kandub hästi edasi: linn on ühel ajal kodune ja saladuslik. Vasakul on Barclay platsi puud, valgustatud telefonikabiin ja paremal pool Kaubahoovi ehitis.
 |
| Pilt: https://www.pinterest.com/pin/294071050660530360/?d=t&mt=login |
“Põlenud linn” (1943) on täiesti erinev linnapilt. Selle peamõte on värvide kontrast: maa on pruunikaspunane ja taevas on helesinine. Kuigi pildi teema on masendav, on see ometi eriti esteetiline ja positiivne. Pilt „Linnavaade“ (1959) väljendab Kitse uut maalistiili. See on selgelt abstraktne ja linnapilt on geomeetriline. Kunstnik mängib vormidega, nihestab neid ja asetab uutesse suhetesse. Muide, eraldi tasub tähelepanu pöörata grotesksele figuurile kiriku kellatornis. Kes ta on? Mida kunstnik öelda tahab? Kitse maal
"Tartu vaade Emajõelt" (1957) on hilisimpressionistiline teos, ja selle värvimaailm on täiesti erinev kui näiteks maalil “Põlenud linn”.
Eriti tuntud Kitse maal on “Kunstiteoste arutelu Eesti NSV Kunstnike Liidus” (1947). See on grupiportree, kus on tollase aja kõige tähtsamad eesti kunsti tegelased. See on maalitud Kunstihoone näitusesaalis. Jälle kujutab Kits maalides vastu valgust. Kunstnikel on ilmekad poosid ja hästi istuv riietus ja pildi õhkkond on hele. Kitse maali kritiseeriti tollal palju ja öeldi, et “Kits pöörab rohkem tähelepanu värvile kui inimesele”. See teos on inspireerinud ka nooremaid kunstnikke, näiteks Peeter Krossmanni (2014).
(Eelmised pildid: https://www.europeana.eu/fi/item/2023869/museaalView_248619, https://ajakirikunst.ee/?c=magazine&l=en&t=the-story-of-a-painting&id=1284)
Elmar Kitse on nimetatud Eesti Picassoks, kuna tema loominguline ampluaa oli väga rohke ja lai, sest tema looming hõlmab nii impressionistlikke, postimpressionistlikke, realistlikke, poolabstraktseid kui ka abstraktseid töid. Kitse viimased tööd olid lausa abstraktsed. Mulle meeldivad eriti Kitse vanemad tööd, nii portreed kui linnavaated.
Allikad:
Mai Levin: Elmar Kits (Tallinn 1977)
Elmar Kitse Fenomen 1913 - 1972 (Tartu 1994)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti